ESTO #võrgustikud: Pagulased ja väliseesti kirjandus

682
Karl Ristikivi Uppsalas, 1940. aastate II pool
Koht: Roheline saal
  Telliskivi 60 A1,  Tallinn
Aeg: Teisipäeval, 2. juulil kell 16.00-18.00

Pärastlõunaste mõttevahetuste käigus avatakse pagulas- ja väliseesti kirjandust eri nurkade alt. Kõigepealt 20. sajandi algupool ning pärast revolutsioone ja Vabadussõda Nõukogude Liitu emigreerunud punapagulaste kirjandus. Järgmiseks sajandi keskpaik ja nõukogude võimu eest läände pagenud, rõhuga Põhja-Ameerika mandri ja Rootsi rikkalikul kirjanduselul. Lisaks eestikeelsele kirjandusele toob viimase teemana arutellu põnevat lisa eesti pagulaste ja nende järeltulijate võõrsil avaldatud võõrkeelne looming.

Pagulas- ja väliseesti kirjanduse teemadel arutlevad Toomas Haug, Tiina Ann Kirss, Janika Kronberg, Aare Pilv, Anu Saluäär ja Jaan Undusk. Katkendeid teostest pikituna rütmi ja riimiga loeb luuletaja Jürgen Rooste.

Punapagulased. Mitmekordselt unustatud kirjandus

Pärast revolutsioone ja Vabadussõda läks osa Eesti vasakpoolsetest – peamiselt need, kes toetasid enamlasi –, Nõukogude Liitu ning neil tekkis seal oma kirjanduselu: anti välja ajakirju ja raamatuid, loodi rühmitusi, jälgiti uusi kirjanduslikke suundi nii Venemaal, Eestis kui ka Läänes, polemiseeriti. Lisaks emigreerunutele osalesid selles needki, kelle vanemad olid varem tsaariajal majanduslikel põhjustel Venemaale läinud ja kes polnud ideoloogiliselt nii radikaalsed. Aja jooksul sulgus see kultuurimull endasse, leidmata korralikku väljundit ei Eestis (poliitilistel põhjustel) ega Venemaal (keelelistel põhjustel). Suur osa Venemaa eesti intelligentsist tapeti 1930ndate lõpupoolel, pärast sõda jõudsid Eestisse sellest vaid kõige võimutruumad riismed.

Vestlevad Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Aare Pilv ning sama asutuse direktor, akadeemik Jaan Undusk.

Kolm Karli

Need on Karl Artur Adson, Karl Ast Rumor ja Karl Ristikivi. Eesti (pagulas)kirjanduses esindavad nad kolme erisugust loojatüüpi.

Adson on igas mõttes konservatiiv, kelle iseseisvusajal loodud võrumurdelise lüürika järel paguluses ilmuvad memuaarid on kantud nostalgilisest ihalusest turvalise lapsepõlve ja väikese maailma järele. Adsonit inspireerib enim tema isiklikult kogetud minevik.

Ajakirjanik, diplomaat ja proosakirjanik Karl Ast Rumor rikastas eesti kirjandust vabameelse erootika ja psühholoogiliste motiividega revolutsiooniliste liikumiste taustal ning hiljem paguluses laenas ainest mütoloogiast ning Brasiilia eksootilisest õhustikust ja ajaloost. Rumori looming avardab eesti kirjanduse ruumi, talle on iseloomulik ühtaegu skepsis ja ergas huvi maailma arengute vastu kuni viimse hingetõmbeni.

Ka Ristikivi puhul on rõhutatud konservatiivsust: sisimas kandes kristlikke väärtusi, ometi neid rõhutamata ja pealetükkimatult uurib ja kaardistab Ristikivi Euroopa ajaloo kulgu keskajast kuni oma vahetu kaasajani, mõtestades inimese ja euroopluse olemust.

Vestlevad ajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg ning sama ajakirja asetoimetaja Toomas Haug.

Uusi avastusi Ameerika eesti kirjanduses

Ameerika mandril jätkasid pärast Teist maailmasõda poliitilises paguluses tööd paljud eesti kirjakultuuri korüfeed (Henrik Visnapuu, Karl Ast Rumort, Ants Oras, Aleksander Aspel) ning teisedki endale juba Eestis nime teinud autorid (Pedro Krusten, Reed Morn, Ain Kalmus), ent nende kõrvale tõusis ka uusi väljapaistvaid andeid, kes oma avaldamisristsed said juba väliseesti kirjanduskeskkonnas. Nende seas oli nii prosaiste (Arved Viirlaid, Elin Toona, Arvi Kork, Salme Ekbaum, Asta Willmann jt) ja luuletajaid (Aleksis Rannit, Harri Asi, Eduard Krants jt) kui ka esseiste (Ivar Ivask, Hellar Grabbi, Mardi Valgemäe jt).

Üheks kõige jõulisemaks välismaal debüteerinud luuletajaks kujunes Torontos elanud Urve Karuks (19362015) ja üheks kõige iseseisvama käekirjaga esseistiks bostonlane Paul Reets (19242016), kellelt mõlemalt on äsja ilmunud uusi avastusi pakkuvad loomingu koondkogud.

Vestlevad Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Tiina Ann Kirss ning akadeemik Jaan Undusk.

Rootsikeelne eestikirjandus

Vestluse aluseks on 2018. aastal Loomingus avaldatud Anu Saluääre artikkel „Rootsikeelne eestikirjandus” – või korrektsemalt öeldes „Pisut rootsikeelsest Eesti-ainelisest kirjandusest”, mis hõlmas ka rootsi autoreid, kes on Eesti vastu huvi tundnud ja midagi Eesti kohta kirjutanud (nt Gun Jacobson, Ingrid Hesslander). Lähemalt tuleb juttu Eesti päritolu autoritest, kes eri põhjusel on hakanud rootsi keeles kirjutama, näiteks Käbi Laretei, Maarja Talgre, Mats Miljand, Peeter Puide, Andres Küng, Alex Milits, Enel Melberg, Silvia Airik-Priuhka, Ilona Laaman, Helga Suits-Kangro, Jan Kauri, Mare Kandre.

Vestlevad tõlkija ja Loomingu Raamatukogu kauaaegne toimetaja Anu Saluäär ning ajakirja Looming asetoimetaja Toomas Haug.

Kohapeal müüakse pagulas- ja väliseesti autorite äsjailmunud raamatuid kirjastuse hinnaga.

Vestlustele eelneb kirjandusüritus lastele: kohtumine kirjanik Leelo Tunglaga, kes kõneleb seni veel avaldamata värssjutustusest ja muust põnevast, kunstnik Else Lagerspetz joonistab räägitavat. Sellele järgnevas töötoas saavad lapsed koos kirjandusuurija Kri Marie Vaigu ja Else Lagerspetziga avastada, millistest taimedest ja loomadest kirjutas 1944. aastal Rootsi emigreerunud luuletaja Marie Under, ning joonistada selle põhjal oma koomiksi.

Korraldajad on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja LOOMING. 

LOE KA: Paul Reetsi mälestusõhtu @ESTO 2019 

VAATA ja loe lähemalt, kes veel ESTO-l esinevad.

Milliseid sündmusi ESTO 2019 programmist leida võib, vaata SIIT>>